Monday, December 28, 2009

  • VIIPEKEELE KURSUS MILANO KOGUDUSES/kliki siia
  • Kiri INDIAST

    Detsembri lõpul sain kirja oma sõbralt Modamilt Kagu-Indiast.
    Püüan kirjutada kokkuvõtte, kes inglisekeelt oskab, saab kogu kirja sisuga tutvuda allpool.
    Selgituseks: Modami ja tema sugulase Mibomiga kohtusime Taani Nelipühi piiblikoolis, nemad olid minu klassikaaslased, samuti osalesid viipekeele kursusel mille me seal koolis korraldasime. Modam on sealse Baptisti liikumise ülevaataja 450 koguduse üle (üle 35 000 liikme), samuti on neil kooliprojekt.
    Modam kirjutab, et on soovinud alustada oma provintsis kurtidetööga ja samuti on otsustanud võimaldada haridust kurtidele lastele oma koolis. Selleks paluvad nad palvetuge, samuti kontakte ja ka materjaalset toetust.
    Kirjutab, et India, Arunachal Pradeshi regioonis on 23 000 kurti kes on väga haletsusväärses olukorras kuna nad on ka ilma igasuguse riigi toeta ja , et Modam ja Mibom ei saa enne rahu kui on saanud kurtide heaks midagi ära teha.
    Palun hoiame sealset tööd palves. Kui kellelgi tekkis suurem huvi selle projekti vastu, palun võtke minuga ühendust, püüame koos abiks olla neile.



    Dear Ainar and Kristina,

    Greetings from Arunachal India, May this Christmas season be time of joy and blesing and peace for your family and ministry.

    I hope you will find this email in good heath. How about your ministry? How about Kristian and 2 lovely sons?

    Ainar, Still the spirit of God is moving and telling me and Mibom to help the Deaf people in our Country. we tried to contact many people and also to one whom you wrote to Singaporian yet no news and we could not get any help and suport from any one except from you.

    and at last we thought that it may not be will of God to do this ministry so we almost gave up and took up other ministry yet times and again God is telling and revealing us to take up this ministry. As there are 33000 disable man and women in our small state Arunachal out of that 23000 are only deaf call hearing impaired people it became so challenge and most pitible condition is that there is no hope these people there is no support from government side.

    So atlast Mibom and myseldf decided to start this ministry from year 2010. Yet we do not have any suport and in order to start this ministry we are in need of one train person for Deaf people. And we contacted one person and he is agree to help us provided we pay Him Rs. 12000 in a month which is equvalent to US dollar 266. it is too expensive to pay a train teacher for deaf ministry. so we like to request you kindly uphold us in prayer so that we may fulfill the vision of God in us for those helples and hopeles people in our country.Still we have seed money for this ministry which you gave us while we were in Denmark.

    If it is done we want you and Kristina to be a visiting lecturers for our School of hearing Impaired or ministry. so that in one year or two you may visit us and give lectures so that together we may meet the need of these helples people and we may be channel of blesing to them.
    I believe God has certain purpose in our friendship and together in Mariager and meeting you there was a purpose of God. Because we are in restless for this ministry and there is no peace in our heart since we could do any thing for these helples people.

    So please pray for us and give us more contacts from your friends.

    waiting for your news and prayer

    Thanks with love


    Modam Dini

    Sunday, January 18, 2009

    Jaanuar 2009

    Tere kõik kallid Eestimaal!


    Kirjutan viimastest sündmustest, mis meie pere elus aset on leidnud.
    Tunneme teie palvetuge reaalselt, suur tänu, kes on vaevaks võtnud!
    Vana aasta lõppes meil sellega, et 31 Dets. Andsime oma üürikorteri võtmed omanikule tagasi ja olime siis uue aasta algul 8 päeva taas Luca ja Giuseppina juures külalised. Ka piibel ütleb, et ära jää oma sõbra kotta liiga kauaks… nii meilgi avanes võimalus ära kolida põhja poole. Leidsime korteri kaunis linnas nimega Arona, see jääb küll Milano kesklinnast pisut üle 60 km lääne poole. Eesti mõistes on vahemaa üüratu, kuid siinses mõistes täiesti talutav vahemaa kirikus käimiseks ja teenimiseks. Suur-Milanos elab hinnanguliselt üle 4 miljoni inimese, kesklinnast siia meieni on põhimõtteliselt ainult Milano eeslinnad ja tööstusmaastik. Aronast edasi algavad aga Alpid ja kaunis Lago Maggiore järv, nii, et õhk on siin kordades puhtam. Oleks hea tahtmis korral ehk saanud ka Milanole lähemal elada, aga me ise ei ole sellised inimesed kes suudaks elada kahe vabriku vahel, päris Milano citys elada on aga kallis ja ka mitte eriti ilus. Olen mõistnud, et pean palju ja esmalt mõtlema oma perele, mitte ainult, et neil kõht oleks täis, vaid ka, et elukeskond oleks elamisväärne jne… Ka minu visioonist tulenevalt pole nii tähtis, et ma elaks ilmtingimata suurlinna südames elama.
    Muidugi jälle kord tuleb elu siin peaaegu nullist alustada. Suur abi oli see, et saime aasta elada Luca ja Giuseppina ja teiste kurtide osaduses, nendelt õppisime palju kurtide kultuuri kohta ja ka itaalia viipekeel on enam-vähem käpas (Kristal palju paremini, kui minul). Ka kohaliku Itaalia eluoluga oleme tuttavad.
    Ega see kolimine ise ei olegi nii hull (ehk ainult pisut väsitav), kuid kõik suhted inimestega tuleb uuesti nullist üles ehitada, see aga ei käi päevadega, see võtab omajagu aega jälle. Samuti tuleb leida kogudus Milanos, kus saaks ise kasvada ja teenima hakata, palvetage palun selle eest, sest seda otsust ei saa teha lihtsameelselt, vajan palju Jumala juhtimist.
    Daniel läks juba teisipäeval uude kooli, ütleb, et on rahul. Ta on meil õnneks kergesti sõbrunev poiss, juba on endale ka sõbra leidnud. Nende klassis käib veel ka üks Down poiss (siin on invaliidid integreeritud) , 2 vene tüdrukut ja üks neegritüdruk . Õpetaja algul ikka pelgas, et kas Daniel itaalia keelt oskab, kuid pärast ütles, et on tubli poiss. Lasteaiakohad on kahjuks täis, nii, et Darian on esialgu kodus, kuniks koht vabaneb.
    Eile just käisin ka tööbüroos tööd otsimas (Itaalias käib enamus asju tööbüroode kaudu). Avaldasin soovi leida tööd lihttöölisena mõnes tehases (siis jääks küllalt aega pere ja misjoni jaoks), kuid sealt vastati, et praeguses majanduslikus olukorras on ikka kergem leida tööd kokana. Nii, et momendil mul veel head lahendust pole. Palvetage palun selle eest. Igatahes loodame selle talve üle elada, raha pole küll liialt, aga me pole ka nälga jäänud, näe kolitudki saime, tõsi ainult tänu Tema armule. Nagu Israeli rahvas kõrbes oli Jumala poolt toideted täpselt üheks päevaks, kui nad püüdsid mannat homseks hoida tulid sinna ussid sisse. Tunnen täpselt samuti. Alati paistab juba viimane piir käes olevat, kui Jumal toob lisa. Mu vaim rõõmutseb sellisest sõltuvusest Jumalast, kuid liha (ka 5 meelt ja mõistus) ägab ja mitte vähe. Siinkohal soovin tänada kõiki, kes meid on tetanus materjaalselt!
    Ka sõnast ülistus sain päriselt aru alles siin Itaalias, alles siis, kui vahepeal hakkas kaduma igasugune lootus, siis tulin lihtsalt Jumala ette ja ütlesin, et kas mul on tööd või ei ole, läheb selle misjoni asjaga kuidas läheb, siiski Jumal ma ülistan Sind lihtsalt selle eest, et sa oled ülemõistuse suur JUMAL ,üle kõigi miljonite valgusaastate. Ülistan Sind, et oled lasknud mind tulla enese ligi, ülistan, et oled valmistanud meile pääste oma pojas Kristuses!
    Huvitav ja paradoksaalne, et heal ajal tuleb südamest välja ainult kiitus ja tänu, kuid ülistus tuleb alles siis, kui oled täiesti läbi, kui ei oska enam millegi eest kiita ega tänada, siis tuleb alles esile tõeline ülistus.

    Palvetage palun ka minu ema eest, ma olen mures tema pärast, sest talle on olnud see suur sokk, et me oleme kolinud elama nii kaugele.
    Olge väga õnnistatud sellel uuel 2009 Issanda Aastal !!!
    Südamest tulevate tervitustega Itaaliast: Ainar Krista Daniel Darian Kertsmik